Alagaësia. Igavesti.

"Light." Naine heitis pilgu Nythale. "Üks Shur'tugalitest oli haldjas. Niisiis ei tea ma, mid haldjatel üldse arus on."

Kena nimi,pomises Sarlin vastumeelselt.
Nõustun.
"Loogiline, et haldjad ratsanikud on. Enamasti peaksidki ju haldjad olema. Aa, ja ära sunni mind Carvahalli tagasi minema. Mul pole soovi. Just jõudsin nii kaugele. Ja kus me üldse oleme?"

Light vidutas silmi. "Utgardi lähedal. Therinsfordist möödas." Ta osutas eemal mustavale mäetipule. "Näed, Utgard on seal."

Strify ohkas kergendatult:"Aa, ma olen siis piisavalt Carvahallist eemal. Ra'zac'id. Ja minu enda soov sinna mitte tagasi minna. Carvahalli lähistel peidavad ennast ra'zac'id. Kolmik, niipalju, kui ma aru sain."
Ra'zac'id? Miks sa enne ei öelnud, Strify?
Lohe oli kasvanud juba tema õlani.

"Ra'zacid? Oled sa kindel?" Lighti silmad läksid suureks. Nytha tema kõrval hakkas urisema.

"Jah. Ma pääsesin kuidagi neist mööda ilma, et nad mind märganud oleksid. Ma kahtlen, kas nad mulle järgnesid."
Ma arvan, et sa räägid õigust, Strify. Aga ma tunnen veidrat lõhna...
Sarlin kasvas veelgi, ning nägi üpris imelik välja. Nüüd kõrgus ta juba nagu munamägi Strify kohal, kuid ta polnud veel täiskasvanud. Otse loomulikult mitte.

"Imelik." Light kortsutas kulmu.

Me peaks liikuma hakkama, lausus Nytha. Kui tegemist on Ra'zacitega, siis liigume.

Me peaks liikuma. See lõhn on kahtlane...
Nõustun.Kust suunast see lõhn täpselt tuleb?
Carvahalli poolt.
Sarlin nuhutas veel hoolega õhku. Strify küsis talt: Mis sul selle Lightiga on? Mulle näib, et ta on sulle vastumeelne. Praegu pole küll sobiv hetk sellest rääkida, aga...
Sarlin lõpetas nuhutamise.'
Aga?
Ei midagi.
Strify lammutas varjualuse laiali, ning kustutas ja peitis lõkke. Lihtsalt igaks juhuks.
Strify?
Mida?
J O O K S K E!!!

"Kui sa mõtled seda, et mu isa parajasti meie maja maha põletab, siis jah.." alustas Light, kuid Nytha haaras tal vestisabast ning tiris naist edasi.

Strify pani elu eest jooksu, Sarlin tema kannul. Nüüd oli lohe veel pisut kasvanud, ning varsti juba täiskasvanud, niisiis tõusis ta lendu, ning peitis end pilvede vahele.
Rahune. Ma leian su üles, kõlas lohe rahustav hääl noormehe peas, kui see korraks seisma jäi. Seepeale jooksis Strify kohe edasi.
Aga kuhu oli jäänud Light?

Light nimelt oli kõrgel puude kohal Nytha seljas. Lohe jälgis nende all sibavaid Strify't ja Sarlini.

Sarlin oli enda pilvede vahele peitmisega liigagi ametis, et muid asju tähele panna. Ra'zacite vastik aroom tema ninas vähenes järk-järgult kuni kadus üldse. Nad polnud nelikut märganud. Hea seegi.
Lõhn kaugeneb.

Ja siis? Sa oled ju kõrgel õhus. Seal kaovadki lõhnad ära.

Ei. Ma tundsin lõhna veel ka õhus lennates.

Hästi. Kas me võime peatuse teha?

Mitte enne, kui oleme piisava edumaa saavutanud, lausus lohe.
Niisiis jooksis Strify edasi. Lohe millegipärast laskus, olles nüüd oma täissuuruses. Roni selga.
Strify vaatas teravaid soomuseid, kuid ronis sellest hoolimata Sarlini turjale, leides seal ka koheselt mugava koha. Aga ilma sadulata hõõrusid soomused vastu tema jalgu. Isegi läbi pükste. Ta katsus sellest mitte välja teha.

"Ai sa KURAT!" röögatas Light järsku, kui soomused tema põlvpükste siseküljed katki rebisid ja teravate soomuste servad talle nahka tungisid.

Anna andeks. Sa ei teinud mulle sadulat, lausus Nytha kahetsevalt.

Strify lendas äkki Light'i kõrval.
Sarlin, kuidas sa teadsid, et ta siin on?

Ma olin ju ilma sinuta enne ka korra õhus, mäletad?

Mul pole nii lühike mälu, Sarlin.

Strify naeris lõbusalt. Sarlin teeskles ärritust:
Strify!